Õpilasetlejate riigikonkurss!!!

8. veebruaril kogunesid üle Eesti etlejad-kooliõpilased Kostivere kultuurimõisasse riigikonkursile luuletusi ja proosapalu lugema. Osavõtt konkursist oli varasemast tihedam - kolmest vanusegrupist kokku oli esinejaid üle neljakümne. Žüriisse kuulusid lisaks allakirjutanule Toomas Lõhmuste ja Maret Oomer.

Kostivere kultuurimõis on kõrgete lagede ja kireva ajalooga renoveerimisjärgus hoone Tallinnast mitte väga kaugel. Selle üldine atmosfäär, teatav pooleliolev suurejoonelisus ning samas lihtne sõbralikkus jäi konkursipäeva tänuväärselt raamistama - nii, nagu ka Kostivere lapsnäitlejad, kes kaunilt kostümeerituna imelise lapseliku asjalikkuse ja lavaorgaanikaga esinesid ning etlejaid sisse ja välja juhatasid.

Võrreldes mõne varasema korraga, kui olen sarnast konkurssi näinud või hinnanud - Maretil ning Toomasel muidugi on sellekohaseid kogemusi aastate võrra rohkem -, jäi mulje, et üldine tase on hakanud ühtlustuma. Üks ohtlikke rehasid, millele noor etleja juhendaja utsitusel võib astuda, on üleliigne "näitlemine" - panen selle sõna jutumärkide vahele sellepärast, et tegemist ei ole mitte näitlejatehnikaga, mida, nagu Toomas nentis, ei saa etlemisest päriselt lahutada, vaid liigne illustreerimine, olgu siis miimika, žestikulatsiooni, intonatsiooniga. Tuleb meenutada ja meeles pidada, et etlemise esimene eesmärk on valitud tekst kuulajani tuua ja mõistetavaks teha, olgu see luuletus, mis kõigil koolilugemikest saadik peas, või mõni artikkel, mis ehk suhteliselt tundmatu. Vahendite valik on eelkõige lakooniline ja täpsust nõudev - tekstist peab aru saama kõigepealt etleja ise, mõistes pause, teksti liigendust ja võib-olla sellega kaasnevat suhet ja konteksti. Ka seekordsel konkursil tahtnuksime žüriiga mitmel korral rõhutada, et näiteks proosakatkendi valiku puhul tuleks mõista, et oluline pole mitte see, kui pikk see on - vastupidi, mida pikem, seda raskem on seda mõtestada, liigendada ja ka kuulajal vastu võtta ning kuivõrd ei hinnata mitte esmajärjekorras päheõppimisoskust, siis võib see etlejale sootuks karuteene teha. Mis muidugi ei välista ka pikemaid tekste, küll aga peaks nende kompositsioon selle siis põhjendama.

Miks sellised konkursid ning etlemine üleüldse olulised peaksid olema? Mitmel korral jäin õpilasi vaadates mõtlema ja kujutlema nende tulevasi teid ning seda, mis kontekstis võib noor inimene hiljem leida end olukorras, kus tulebki mis tahes kõnet või teksti veenvalt, ennast kehtestades esitada - kindlasti pole ainuvariant mitte teatrilaval, vaid selline vajadus võib tekkida igas valdkonnas kõnesid pidades, raadios või teles esinedes, mõnel koosolekul oma seisukohti esitades jne. Teksti mõttega andmise oskus on hindamatu väärtusega oskus ükskõik kus. Lisaks usun kindlasti, et esinemisolukord, kirjutatud teksti ettekandmise vajadus õpetab mõtet, mõtteandmist täiesti teistmoodi hindama. Kuigi žürii näeb iga inimest võib-olla viis, võib-olla kümme minutit ning ei või kaugemaleulatuvaid järeldusi teha, näib justkui teise plaanina esinejast aimuvat, kui palju ta üldse loeb, milliseid seoseid alateadlikult või sõnastamatult oma ettekantavas loob ja kui tähtsaks ta selle taustal peab nii oma formaadipõhise (üks luuletus, üks proosakatkend) esinemise põhjal nii publikuni viidavat mõtet kui iseend. Lavaline enesekindlus, kas või need kolm-neli sekundit, mille esineja võtab hindamaks, kas publik on valmis teda kuulama, kas kahinad on kahisetud ja kas tema häält on kuulda ka tagumisse ritta.

Nagu märkisin, minu kogemuse põhjal on etlemise üldine tase ühtlustunud ja seekordse riikliku konkursi üldine foon oli täiesti korralik, mistõttu žüriil oli esinemiste vahepeal laureaate välja selgitades ka põhjust omajagu vaielda. Mida keegi žüriist täpselt hindab ja jälgib, on paratamatult subjektiivne, ja selle juurde käivad ka teatavad analüüsimatud faktorid nagu lavasarm, mida ju tehniliselt õppida ei saa, või lava-ausus, mida ei oska isegi täpselt sõnastada. Minul endal oli kõige parem meel etlejate üle, kelle tekstivalik oli nende isikut arvestades täpne ja intelligentne, kusjuures kui keskkooli vanusegrupist ütles üks tüdruk (Westholmi gümnaasiumi õpilane Liisa Hõbe), et esitab iseenese kirjutatud luuletuse, käis läbi kogu žürii põgus ehmatus, sest taolistel konkurssidel (nagu tegelikult ka Lavakunstikooli sisseastumiskatsetel, mida olen mitmeid aastaid jälginud) võib see etlejale pigem karuteene teha. Ent luuletus - ning seda enam selle esitus - oli nii hea ja veenmisjõuline, et nähtavasti oli tegu väga teadvustatud ja õige valikuga.

Mida tulevikuks soovitada? Kõigepealt: lugeda. Hästi palju lugeda, ja lugeda just seda, mis ennast huvitab, sest mis ennast ei huvita, ei kipu huvitama ka kuulajat. Pidada meeles, et kõige olulisem on teksti mõte - kui sel juhul peaks ka lause või paar meelest minema, ei ole see märkimist väärt - niikaua, kui teksti andes ise mõttega juures olla ja mõista, mida ning kui palju publik aru saab. Julgeda laval olla ja rääkida ka viimastes ridades istujatega. Ja kuulata teisi.

Kirjutas Maria Lee Liivak

Žürii koosseisus Maria Lee Liivak (ERR, luuletaja ja vabakutseline lavastaja-dramaturg), Toomas Lõhmuste (ERR Raadioteater, näitleja, kõneõppejõud) ja Maret Oomer (EHL kooliteatrite juhendaja) tunnustas iga vanuseatmes kolme parimat:

4.-6.klass

LAUREAAT

Georg Sakrits Jõgeva Gümnaasium juhendaja Lianne Saage-Vahur (JÕGEVAMAA)

Oskar Laada Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium juhendaja Svetlana Pavlenko (IDA-VIRUMAA)

Kertu Saul Viimsi Keskkool juhendaja Liis Remmel (HARJUMAA)

Žürii eripreemia:

Sander Berens Kuressaare Gümnaasium juhendaja Kristel Salumaa (SAAREMAA)

Jan-Mattias Kottise Põlva Keskkool juhendaja Sille Malvik (PÕLVAMAA)

 

7.-9.klass

LAUREAAT

Maria Pihlak Saaremaa Ühisgümnaasium juhendaja Rita Ilves (SAAREMAA)

Anett Pullerits Rakvere Gümnaasium juhendaja Aili Teedla (LÄÄNE-VIRUMAA)

Sten Leinasaar Kehtna Põhikool juhendaja Aime Sabre (RAPLAMAA)

 

10.-12.klass

LAUREAAT

Liisa Hõbe Jakob Westholmi Gümnaasium juhendaja Ülle Uulma (TALLINN)

Maryliis Teinfeldt Tapa Gümnaasium juhendaja Sirje Sell (LÄÄNE-VIRUMAA)

Grete Jürgenson Viimsi Keskkool juhendaja Kirsi Rannaste (HARJUMAA)

Žürii eripreemia

Merily Porovart  Orissaare Gümnaasium juhendaja Mare Noot (SAAREMAA)

 

Suur tänu korraldajatele Kostivere Kultuurimõisast!

Riigikonkurssi toetasid Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Jõelähtme vallavalitsus ja Eesti Harrastusteatrite Liit.